Pisikese sookolli seiklused Riisa rabas

riisa raba soomaa sookoll
Rabamaastik on lummav ka talvel.
  • Pikkus: 4,8km
  • Raskusaste: kerge
  • Aeg: 2h
  • Kambas: 6-aastane

Riisa õpperada

Pärnumaal Soomaa rahvuspargis asuv Riisa raba oli meie matkade to-do listis kõrgel kohal, eriti just selle pärast, et tänu laiale laudteele saab seda osaliselt läbida ka lapsevankriga. Kuid detsembris, kui me lõpuks Soomaale jõudsime, oli maas korralik lumekiht ning kõikide köhade-nohude kiuste jõudsime Riisa rajale ainult ühe vapra omal jalal liikuva matkaselliga. Lapsevankriga raja läbimise kohta niipalju, et suure lumega oleks see olnud väga keeruline ja tüütu; aga lumevabal ajal kindlasti väga mõnus.

Riisa õpperada on 4,8 km pikk ning kulgeb suures osas mööda raba läbivat laudteed. Teekonnal on palju puhkekohti ning mõned infostendid, mitmed rabajärvekesed (oli näha, et keegi oli seal veel hiljuti omale jäässe augud raiunud ja seal sulpsamas käinud) ning vaatetorn. Osa rajast läbis väikest metsakest rabarinnal ning nägema peaks ka Navesti jõge (meil jäi jõgi seekord vahele).

Riisa raba Soomaa vaatetorn
Riisa raba vaatetorn on hea koht piknikuks.

Sookolli seiklused Riisa rabas

Vaatamata kohatisele lumetuisule oli seekord 6-aastasele 5 km läbimine palju lihtsam, sest ei olnud nii palju üles-alla ronimist ja küngastest alla rullimist nagu Paukjärve matkal. Mängisime esimest korda ka RMK nutimängu “Sookolli  seiklused Riisa rabas”. Varem olen neid nutimänge vältinud, sest tuleme ju matkale selleks, et ekraanidest eemale saada. Aga pean tunnistama, et täitsa asjalik viktoriin oli. Leppisime lapsega kokku, et iga puhkekoha juures võtame uue küsimuse ja siis arutasime koos õige vastuse üle. Kuna oleme juba omajagu rabades käinud, siis läks vastamine libedalt. Ainult ühe küsimuse panime valesti (vt tarkuseterade alt)!

Riisa raba soomaa puhkekoht
Hommikused pannkoogid maitsevad matkalgi päris hästi.

Kolm tarkusetera

  1. Raba kõige ohtlikum koht pole mitte laugas (mis on põhimõtteliselt rabajärv) vaid hoopis älves. Älves on vesine lohk rabas ning sellest võib moodustuda laugas. (see oligi meie vale vastus)
  2. Soo juurdekasv on aastas keskmiselt 1 mm.
  3. Seekord õppisime ära, milline on hanevits: meenutab oma õitega lumikellukest, on igihaljas mustikalehti meenutavate lehtedega ja nõrgalt mürgine.

Lisa kommentaar