Päikeseline Jalase matkarada ja Varbola linnus

  • Pikkus: 4km
  • Raskusaste: kerge
  • Aeg: u 2h koos sulpsu ja piknikuga
  • Kambas: 5-aastane
Jalase järv
Piknik Jalase järve ääres

Mäletate veel seda septembrikuu kõige soojemat päeva? Vot just siis õnnestus meil üks mõnus pärastlõuna seiklusteks napsata ning Raplamaale kimada. Alguses oli plaanis lihtsalt Jalase loodusrada läbida, aga spontaanselt lisandusid rabasulps, Varbola linnuse avastamine ning juba õhtupimedusse jääv meie pere esimene geopeitus.

Jalase matkarada

Tegu on lihtsa rajaga, mis algab seeni täis metsast, kulgeb väikese jupi mööda heinamaa serva ning lõppeb armsa Jalase ehk Sõbessoo rabajärvega, kuhu viib uus ning korralik laudtee. Kuna ilm oli kaunis, siis oli ka teisi matkajaid ohtralt. Oli näha, et paljud olid tulnud rabasse selge sihiga, rannalina õlal, et veel üks mõnus ujumine teha. Meie väikese matkaselli jaoks oli sellel matkal kõige põnevam turbaga tutvust teha – nii kõige kättejuhtuva kui ka paljaste varvastega. Järve ääres oli mitmeid istumiskohti, mis mõnusa pikniku jaoks justkui loodud olid.

Jalase loodusrada
Turbakihi paksuse mõõtmine algab
Jalase turvas
Turbakihi paksuse mõõtmine jätkub

Varbola linnus

Jalase matkarada on ideaalses kombos Varbola linnuse külastamisega. Linnus ületas igati meie ootused! Muistset elupaika ning vanu sõjapidamisviise tutvustasid lastepärased koomiksid, sai uudistada kiviheitemasinat ning vana kaevu. Meile meeldis jalutuskäik iidsel linnusemüüril (580m) ning lugeda linnuse ajaloost. Linnusemüürilt oli hea vaade linnuse sisemusse ning sealt põnev kokku lugeda pisikesi künkakesi, mis tähistavad vanade hoonete asukohtasid (kokku ligi 90!). Järgmine kord võib siin lausa pikniku planeeerida, sest ruumi jagus ning olemas olid ka katusega puhkekohad.

Varbola linnus
Varbola linnust avastamas

Kolm tarkusetera

  1. Sood saab jagada nende arengustaadiumi alusel kolmeks: madalsoo, siirdesoo ning kõrgsoo ehk raba. Sooks loetakse ala, kus turbakihi paksus on suurem kui 30cm.
  2. Rabas on turba kiht kõige paksem ning selle ladestumise tõttu on soo pind muutunud kumeraks (raba keskel on maapind kõrgem). Rabas kasvavad taimed saavad oma toitained üksnes veest (sademetest) ja õhust (tolmust), sest nende juured ei ulatu enam põhjavette. Põhimõtteliselt elavad õhust ja armastusest!
  3. Varbola linnust mainiti esimest korda 11. sajandil ning tegu oli tollase Põhjamaa ühe suurima muistse linnusega. Püsivalt võis seal elada 200-300 inimest.

Lisa kommentaar