Lastega Costa Ricas matkamas: uppumas lopsakusse

Pura vida! Jätkame oma matkaväljakutsega troopilisest Costa Ricast 🇨🇷!

Lastega Costa Ricas matkamine ja reisimine on puhas lust. Tegu on äärmiselt mitmekülgse loodusega riigiga (5% kogu planeedi liikidest on esindatud), mille kaunidus kedagi külmaks ei jäta. Riigis on hea turistile mõeldud taristu ning kõrgetasemeline arstiabi ja laste osas ollakse väga sõbralikud ja vastutulelikud. Looduses liikumise ning matkamise võimalusi on külluslikult ning loomi-linde-putukaid jne näeb palju. Lisaks on tegu piirkonna kõige turvalisema riigiga, kus on demokraatlik riigisüsteem ning palju avalikku diskussiooni erinevatel teemadel nagu julgeolek (Costa Rical pole sõjaväge ning naised on siin vägevad!). Seega: soovitame soojalt!❤️

Kokku tegime lastega neli matka ning meie muljeid saab lugeda allpoolt.

Mistico rippsillad La Fortunas

costa rica kids mistico hanging bridges rippsillad lastega
Rippsilllad on populaarsed üle kogu Costa Rica, sest annavad võimaluse loodust lähemalt uurida

Esimene matk viis meid kuulsate Mistico rippsildade juurde La Fortunas. U 4km-pikkusel ringil sai uudistada vihmametsa floorat ja faunat, ronida üle puulatvade kõrguvate rippsildade (pikim u 100m) ning imetleda taamat kõrguvat Arenali vulkaani. Rippsildasid näeb Costa Ricas tegelikult igal pool ning nad on ägedad selle poolest, et erinevalt ahviraudteega üle orgude ja džungli kibekiirelt vihisemisest saab sildadel rahulikult loodust nautida.

Mistico rada on lai ja lastesõbralik, teoorias läbitav ka suuremate ratastega lapsekäruga (sai isegi kohapeal rentida). Koht ise on suhteliselt turistikas ja rahvarohke, kuid sellele vaatamata nägime möiraahvi (hirmsa häälega, mis pidavat kostuma kilomeetrite kaugusele) ning erinevaid linnukesi ja putukaid (nt lehelõikaja sipelgad). 4-aastane kõndis raja kergelt läbi.

Üldse on La Fortuna väga äge paik. Meie programmis olid veel farmituur, shokolaaditegu, kose juurde matkamine, öömatk ja ahviraudtee. Loomi-linde kohtab igal sammul: hotellitoa ukse ees lendasid koolibrid, basseini ääres puu otsas laiskles pikk roheline madu, põõsas krõbistasid kopra moodi tegelased. Ideaalne kliima veebruari lõpus: öösel u 20C, päeval 25/26C.

Monteverde pilvemets: Bosque Nuboso ja Santa Elena

pilvemets costa rica Bosque Nuboso Santa Elena
Kaunis udune matk Bosque Nuboso looduspargis

Pilvemets on troopiline igihaljas mets, mis asub nii kõrgel (üle 1500m), et on sõnaotseses mõttes kogu aeg pilve sees. Loodus on lopsakas, udune ja tilkuv, õhuniiskus 100%. Palju on orhideelisi, bromeeliaid, samblaid, sõnajalgu — taimed elavad üksteise seljas ja ronivad kõrgustesse, et rohkem valgust saada. Pilvemetsad on unikaalne kooslus, mida maailmas aina vähemaks jääb. Ka kohalikud rääkisid, et kliimamuutused mõjuvad Monteverde metsadele silmnähtavalt (nt kui võtta mõõdikuks sambla paksus metsas/puudel).

Tegime lastega 3.5km matka Monteverde Bosque Nuboso reservis. Võtsime seekord ka giidi, et loodust paremini märgata ja mõista. Giid oli hea, aga loomi-linde nägime siiski vähe; teisi turiste see-eest ohtralt. Põnevaim oli kriuksuva värava häält tegev linnuke (three-wattled bellbird – pilti pole temast). Õppisime muuhulgas ka seda, et ahvide liikumist saab jälgida nende poolt ära näritud lehtede vanuse järgi (viimasel pildil). Lapsed olid lõpus väsinud ja seljakotibeebsu pahandas nii valjult, et pöörasime natuke enne raja lõppu tagasi.

Üksi kulgesin u 5km Santa Elena reservis. Oeh, see oli imeline — teisi matkajaid vähe; vihma sadas, aga nagu ei sadanud ka; mitmed ojakesed ja sillakesed ja superrohelus igal pool. Loomi-linde ei osanud mu treenimata silm pea et üldse kohata, aga nii erilises looduses viibimise nauding oli suur. Kui kahe matka vahel on vaja valida, soovitaksin Santa Elenat.

Santa Elenat costa rica pilvemets lastega matk
Imelises Santa Elena looduspargis – tilkuv udumass ja meeletu lopsakus

Öömatk džunglis: Escondido reserv Monteverdes

Costa rica öömatk Encodido
Pirakad rookonnad öösel lombis kudrutamas

Mis seal salata, pilkases pimedas mööda troopilist metsa kolada oli päris kõhe. Kokku tuuritasime ligi 2h (u 3km) ning põnevaimad olid:

Tarantlid – neid meelitas giid oksakesega vibratsiooni tekitades pesast välja. Kuigi tegu on hirmuäratavate elukatega, pole nad siiski inimesele ohtlikud. Väidetavalt on nende hammustus umbes sama valus kui mesilase oma. Nii et koduloomaks sobib küll? 😬🤪

Emerald tuukan – magas nagu kohev karvapall oksal 🤗 Tuukanid on värvilised ja silmapaistva nokaga populaarsed linnukesed, kelle põhitoiduks on puuviljad, kuid kelle nokahoop võib tabada ka suuremaid putukaid ja sisalikke.

Konnad – neil on öösel pidu!🥳 Päeval nad peamiselt põõnavad kuskil lehe all, aga öösel läheb trall lahti. Meie nägime pirakat rookonna (cane frog), kes on suhteliselt levinud mürgine tegelane. See konn on invasiivne liik, kes hakkab elukohas kiirelt levima ja võib ökosüsteemi sassi lüüa. Konn on mürgine neile, kes teda hammustada/süüa üritavad, niisama puutumisest ei piisa. Laste jaoks oli üllatav, et konnad ka mürgised saavad olla, meil ikka tahetakse neile musi teha 🙂

La Paz kosed

La Paz kosed Costa Rica lastega
Mitmekülgne (ja kergelt turistikas) La Paz looduspark meelitab koskede ja loodusega

Meie Costa Rica viimane matk viis meid La Paz koskede juurde, mis asub pealinnast San Josest paari tunni kaugusel. Tegu on kõik-ühes looduspargiga, kus saab uudistada erinevaid Costa Rica loomasid-lindusid-putukaid ning matkata lihtsal (ja treppiderohkel) rajal mitme kauni koseni. Koht on turistide seas populaarne, sest saab ühe kohas näha Costa Rica looduse kuulsamaid hitte, nt elavad territooriumil oma “majakestes” laiskloom, ahvid, koolibrid, papagoid, liblikad, maod, konnad ja isegi jaaguar. Kokku rändasime 2.8km ja u 1.5h.

Natuke põnevat loodustriviat:
– Puukonnasid (tree frog) on CR-s palju (800+ liiki) ja kirevaid, lõpuks nägime neid ka lähemalt. Looduses on neid raske märgata, sest nad sulanduvad nii hästi loodusesse, liiguvad pigem öösiti ning suudavad värvi muuta. Täiskasvanud punasilmne puukonn ei puutu töiskasvanuna peaaegu kunagi maapinda ja elabki puudel ja taimedel. Suured punased silmad on muidu peidus, aga konnake ajab need punni siis, kui on vaja vaenlast ehmatada.
– Laiskloomadel on 4 magu, mis väga aeglaselt toitu töötleb ning loomakesele piisab ühest lehest päevas. Neid on 2 peamist liiki: kahe- ja kolmevarbalised. Nad peamiselt magavad ja on liikumatult kuskil oksal, kuid võivad vajadusel ka väga kiiresti liikuda. NB! Nad on väga head ujujad!
– Koolibrisid on Costa Rical rohkem kui 50 liiki ning neid märkab lihtsalt ka ise looduses kirevate õite läheduses. Nad on imekaunid tiivulised, kes peegeldavad nt kaela all sulgedel erinevaid värve ning on maailma väikseimad rändlinnud. Tiivad löövad neil rohkem kui 50/s ning meile tundub see nagu suure kiili hääl. Nokk töötab neil nagu kõrs, mis imeb taimedelt nektarit.

Muidu on San Jose ümber olev mägine piirkond meie jaoks naljakas. On vulkaanid ja pilvemetsa troopika, samas natuke maad mäest alla minnes on suured maasikapõllud, piimafarmid ja põllul kasvab valge ristik, teelill ja võilill. Nii et ootamatult kodune oli korraga kõik, kuigi rõõm tõdeda, et meie eestimaised maasikad on ikka magusamad 🥰

Loe lisaks ka sellest, kuidas me Gran Canarial matkasime.

Lisa kommentaar