Lastega Ameerikas matkamas: kõrbed, kanjonid ja läänerannik

Peale meie Costa Rica seiklust, võtsime suuna Ameerika suunal ning veetsime üle kahe kuu seal ringi tuuritades. Siin postituses võtan kokku meie USA matkad: Kalifornias Joshua rahvuspark Nisene mark ja  Yosemite, Arizonas Suur Kanjon ja Horseshoe Bend, Bryce kanjon ja Zion rahvuspark Utah osariigis ning Surmaorg Nevadas. Väiksmeaid matkakesi oli veel, aga need siin allpool olid kõige meeldejäävamad. Ühtlasi sai kuhjaga täis ka meie 30 matka eesmärk.

Müstiline Joshua rahvuspark Kalifornias

Joshua Tree rahvuspark Kalifornia
Joshua Tree rahvuspark võttis meil silmad kirjuks ja suu lahti

Esimene matk oli Kalifornias. Täiesti sürreaalsed justkui suvaliselt kõrbesse laiali pillutud liivakarva-roosakad kivid ja kidurat palmi meenutavad “Joshua puud” tervitasid meid kuulsas Joshua rahvuspargis (LA-st u 3h sõitu). Täiesti mõistetav, miks see paik on nii inspireeriv ning omapärase vaibiga. Ja kuna on kevad, oli kõrb meie vastu lahke ning tervitas õitsvate taimede ning mõnusa 20C+ temperatuuriga (suvel on siin 35C-40C kuuma).

Võtsime perega ette kauni Peidetud Oru raja (Hidden Valley Trail). Joshua pargi kivikuhjad olid nii kutsuvad ja kihvtid, et veetsime juba lihtsalt raja alguses neil turnides ligi pool tundi. Teekond viis ringikujuliselt ümber oru, oli kergest jälgitav ning kõigile väga põnev. Sai sisalikke taga ajada, ronida, infostendidelt looduse kohta lugeda ning kaunitesse (ja järgmise nurga taga veel kaunimatesse) vaadetesse uppuda. Rada ise oli lihtne ning lastesõbralik. Kokku u 1.8km ja 2h (sh palju ronimist ja loodusvaatlust).

Ebeareaalne Suur kanjon Arizonas

Suur Kanjon Arizona
Ei, see ei ole tapeet vaid päris elu!

“Ebareaalsed vaated!😯” — korrutasime kõik need kolm päeva, mis Suures kanjonis (Grand Canyon) veetsime. Alguses tundusid vaated nagu pilt või tapeet — see kõik oli liiga suur ja hoomamatu. Aga varsti suutsime rohkem keskenduda ja märgata, kuigi wow-efekt oli kogu aeg laes.

Kuna on hooaja algus, on 2000m kõrgusel lõunaservas (South Rim) veel üpris külm (+10C/-5C) ning varjulisemates kohtades lumine. Aga samas on päike tugev, nii et päikesekreemita ei saa. Ilm on väga muutuv (soojast päikesepaistest kõleda lumetormini ja tagasi), nii et kogu aeg tuleb erinevate riietuskihtidega kombineerida.

Tegime ka mitu matka. Kõik rajad on tegelikult pikemad, aga me kõndisime nii palju kui jaks/aeg lubasid.

💥 Esmalt viiekesi u 4km Rim Trail matkarajal, mis kulges mööda kanjoni serva, jooksis läbi ajaloolise küla ning õpetas tundma erinevaid ajastuid ja kivimeid. Retk lõppes geoloogiamuuseumi ning loenguga kanjonis levinud loomade pealuudest; lisaks kõndisime pärast ka kuulsa Mather Point vaatekohani. Palju rahvast, lihtne tasane rada ja lastesõbralik jalutuskäik.

💥 Sädega koos käisime 3km Bright Angel Trail rajal, mis viib alla Colorado jõeni. Rada oli ülevalt kergelt jäine, aga muidu lihtne. Üles mäkke tulemine oli natuke väsitav, aga ei midagi hullu (sest tegime nii lühikese käigu). Rahvast oli omajagu, sest tegu on kanjoni ühe kuulsaima rajaga.

💥 Üksinda (jess!) kõmpisin 5km Kaibab South Trail’i rajal. Vot seal olid super vaated ja libedust peaaegu et üldse mitte; küll aga taaskord palju matkasõpru. Kui kunagi oleks aega ja võimalust, tahaks matkata täitsa alla Colorado jõeni, seal ööbida ning siis jälle üles tagasi tulla.

Suursugune Horseshoe Bend Arizonas

Horseshoe Bend Arizonas
Rahvamassidega võidu ronimas kaunistel livakaljudel kanjoni serval

Kui Horseshoe Bend’i juurde ja tagasi viivat rada nimetada matkaks, siis on tegu korraliku rahvamatkaga, sest 2.5km jalutuskäigu läbi kõrbe teeb aastas 2 miljonit inimest. Retke eesmärk on jõuda Colorado jõekääruni, mis meenutab kujult hobuserauda ning lummab kõrgete punakarvaliste kaljudega.

Rada on lihtne ja lastesõbralik ning kirsiks tordil on põnevad pannkoogikuhja meenutavad triibulised Navajo liivakivihunnikud, mis on ronimiseks justkui loodud. Nagu ka Grand Canyon, on need kaljud tekkinud mitmete tegurite koosmõjul: osa maapinnast tõuseb ülespoole ning samal ajal vesi ja tuul uuristavad kanjonit sügavamaks ja lihvivad pealmiseid kivimikihte ning vormivad neid aina edasi. Maastik on siin igal pool väga kuiv, punakas kõrb koos kanjonite, naljakate kivihunnikute ja peene lendava liivaga.

Muinasjutuline Bryce kanjon Utah osariigis

Lastega Bryce kanjon Utah
Sellel rajal hakkasime küll müstiliisi olendeid uskuma.

Bryce Kanjoni rahvusparki Utah osariigis soovitasid sõbrad kindlasti külastada ning oleme väga õnnelikud, et selle ette võtsime. Tegu on taaskord kaunite punakate liivakivikaljudega, kuid tuule, vee ja jää mõjul (rahvuspargi kõrgeim tipp on u 2700m) on neist moodustunud justkui eriskummalised püstised pulgakommid ehk “hoodoo”-d. Lihtne on ette kujutada, et seal sees elavad haldjad ning lastest said korraga haldjaid kaitsevad lohed!

Ilm oli päikeseline ja karge (hooaja algus = vähem inimesi õnneks, metsa all veel lund) ning jalg kerge, nii et kokku tuuritasime üles-alla kiira-käära üle 6km (tegime kombo Queen’s Garden ja Navajo rajast). Lastel oli ka põnev, nii et peaaegu keegi ei virisenudki. Tegu on meie kamba USA lemmikmatkaga.

Punakaljudega Zion rahvuspark

Lastega Zion rahvuspark Utah osariigis
Zioni rahvuspargis on vajvad punased kaljud, aga kahjuks ka ebareaalselt palju inimesi.

Teel Nevadasse tegime veel kiire peatuse ühes Utah osariigi kuulsaimas rahvuspargis nimega Zion. Kaunid punakad mäed, palju märke rohelisest kevadest, soojem temperatuur ning mitmekülgsed rajad.

Saabusime Zionisse juhuse tahtel reedel ning rahvast oli meeletult. Järjekorrad igal pool, parkimiskohad otsas, rajad tahvast täis… Selle kohta võiks lausa öelda, et matkamise Disneyland. Kuna kuulsin pargivahilt pikkadest järjekordadest rajal, jätsin tegemata ka tuntud Angels Landing matka, mida plaanisin üksi läbida.

Lastega uudistasime Emerald Pools rada ja koskesid (u 2km, aga vett oli vähe, nii et kose tagant läbi käimine polnudki nii erakordne). Kõige eelneva kõrval osutus laste lemmikuks hoopis suur muruplats pikniku pidamisel ning hundiratta tegemise harjutamine.

Kuumav Surmaorg

lastega Surmaorg Death Valley Badwater Basin
37 kraadi kuuma oli kõigile väga västav.

Oma USA autoreisi lõpetuseks otsustasime matkaautoga kõrbes rännata. Valisime oma baasiks kuumaveeallikate poolt tuntud pisikese tolmuse külakese Tecopa (kuhu tulevad talveks konte soojendama inimesed üle kogu Ameerika) ning tutvusime RV eluga.

Saime teada, et hiigelsuur Surmaorg pole lihtsalt lõputu kõrb, vaid seal on ka:

☀️ põnevaid värvilisi mägesid (nt Artists’ Palette teekonnal),
☀️ kauneid vaatekohti (nt Zabriskie) ning
☀️ kontinendi kõige madalamas kohas (Batwater Basin, 86m alla merepinna) laiuvad soolaväljad, mida mööda kõige vapramatega me ka tuulele vaatamata kõmpisime

Väga palju rohkem ei jaksanudki me oma matkaautoga ringi kärutada ning pargis ringi ronida, sest õues kuumas 37C ning kohati oli hirmus tuuline. Suvel tõuseb siin temperatuur 50C-ni (rekord on 57C) ning seetõttu on igal pool ülekuumenemise eest hoiatavad sildid ning rahvuspargi kaardil soovitus huviväärsusi võimalusel autost vaadata.

Päikeseline Santa Cruz ja Nisene Marks

Nisene Marks rahvuspark Old Loop
Mõnus oaas ägedate suurte puudega

Väga hästi sobivad vaimseks taaskäivituseks hiiglaslike rannikusekvoiade salud, mille vahel jalutamine vaigistab muremõtteid ja paneb elu mõõtekava jälle paika. Isegi lapsi ei pidanud seekord metsa minemiseks veenma, sest nad igatsesid matkamänge, puupulkadega sehkendamist, putukauurimist ning sihitult ringi jooksmist.

Rannikusekvoiade metsatukkasid on siinkandis mitmeid. Me sattusime Santa Cruzi kanti Nisene Marks loodusparki. Seal on palju erinevaid radu (me tegime Old Growth Loop raja; kokku u 5km). Saime mh teada, et:

🍀 sekvoiad on küpresside sugulased; rannikusekvoiad kasvavad USAs ainult läänerannikul ning nad on “kõhnukesemad” kui nende sugulased hiid/mammut-sekvoiad.
🍀 nad on väga vastupidavad, võivad elada kuni 2000a vanuseks ning on ühed maailma kõrgeimad puud
🍀 metsatulekahjude korral, mida siin kahjuks tihti ette tuleb, põleb puu ära seest ja püsti jääb söestunud paks puukoore karkass.
🍀 metsas on palju meile tuttavaid taimi, aga palju lopsakamad – no kasvõi see pirakas jänesekapsas!
🍀 metsa all kasvab ka kõrvetav mürgipuu, millega kokkupuutest tuleb põletav lööve, mida saab jahutada spetsiaalse seebiga pestes. Õnneks ei pidanud seepi kasutama.

Mägine Yosemite

Lastega Yosemite rahvuspark
Karge ja kaunis, sekka mõne hiidsekvoiad

Yosemite looduspark on lummav oma mägede, metsade, järvede, koskedega ja hullude mägironijatega. Tegime lastega läbi Mirror Lake raja (u 7km) ja Tuolumne mammutsekvoiade raja (u 5km) ning külastasime Yosemite Falls koske. Laste lemmik oli ükskõik kus lihtsalt veega mängimine💦😁

Kuigi oli palju rahvast, oli samas ka piisavalt ruumi, nii et massid ei hakanud häirima. Kõik asjad (nt hea majutus) tuleb siin väga varakult broneerida; alates 20. maist toimub ka autoga parki sisenemine eelneva broneeringu kaudu ning loomulikult lähevad need kiiremini kui Linnateatri piletid.

Rääkisime kohalikuga suurtest metsapõlengutest viimase 2 suve jooksul, kus taevas on tossust hall ja sajab muudkui tuhka. Linnade kaupa evakueeriti inimesi ning tossu tõttu käidi õues maskiga. Maju kasteti veega, et neid põlema minemisest säästa. Raske seda kõike ette kujutada, kui sõidad mööda neid maalilisi mägiteid, puud kevadiselt lehtes ja taimed õitsemas. Piltidele seda ilu püüda on kahjuks väga keeruline…

Lisa kommentaar