Lapsevankriga matkarajale: Paljassaare hoiuala

 

Paljassaare hoiualla lapsevankriga matkarada laudtee
Paljassaare hoiuala mugav laudtee sobib hästi lapsevankriga matkamiseks
  • Pikkus: 9km
  • Raskusaste: kerge (täiskasvanule)
  • Aeg: 2,5h
  • Kambas: 1-aastane (vankris)
  • NB! 1. mai-31. juuli on roostikus ja rannikualal (vt kaarti) liikumine keelatud, sest on lindude pesitsusaeg.

Lapsevankriga matkarajale minna polegi nii lihtne. Mitmed rajad, mida näiteks puhkaeestis.ee lehel soovitatakse, pole täies mahus (tavalise) lapsevankriga läbitavad – kas on osa matkarajast liiga kitsas, kivide või puujuurikatega palistatud või laudteed täpselt nii laiad, et klassikaliste mõõtmetega lapsevanker sentimeetri täpsusega ära mahub (näiteks laudteed Pääsküla rabas). See viimane ei tee jalutuskäiku just eriti lihtsaks, sest tuleb ainiti vankriga laudteel püsimisele keskenduda ja ümbruskonda uudistada väga ei saagi.

Paljassaare hoiuala
Võimalik teekond Paljassaare hoiuala lapsevankriga lläbimiseks

Põneva ajaloo ning mitmekülgse maastikuga Paljassaare hoiuala on aga vankriga jalutamiseks suurepärane. Võib teha suurema ringi ümber Paljassaare poolsaare (9 km) või võtta sihiks üks või teine poolsaar tipp – Väike Paljassaar (kaardil 1, 2, 3 ja tagasi algusesse) või Suur Paljassaar (kaardil 1, 2, 3, 4 ja tagasi algusesse). Jalutades võib ette kujutada, kuidas algselt oli tegu hoopis Karli saartega, mis aegamisi 20. sajandi alguses mandriga ühendati täites mandri ja saarte vahelise mere Miinisadama rajamisel kogutud materjaliga.

Paljassaare hoiuala on Euroopas hinnatud linnuala, kus on märgatud 233 erinevat linnuliiki, nende hulgas kaitsealuseid liike 85 (47 liiki neist on kaitse all ka üle Euroopa). Hoiualal on lindudele sobilik maastik mitmekesiste kooslustega (parasjagu olid käimas näiteks ka rannaniidu taastamise tööd) ning poolsaar paikneb lindude rändeteel. Lisaks pidavat leiduma poolsaarel veel rebast, jänest, hulganiselt liblikaid ja kiile. Mina nägin aga ainult mitmeid linnuhuvilisi ning kopra poolt värskelt järatud puujuppi.

Paljassaare hoiuala
Tükike militaarajalugu Paljassaare hoiualal

Väike Paljassaar

Mina alustasin teekonda Pikakari ranna parklast. Rand ise on ilus, 300 m pikkune Katariina kai mõnusaks jalutuseks loodud ning parkla ääres on nii WC, piknikukohad kui ka laste mänguväljak. Suviti on rannas ka vetelpääste. Kuigi lastele pakuvad lõbu Pikakari randa uhtuvad suured lained, siis pole see kõige pisematele lastele ehk kõige mõnusam ujumiskoht, sest põhi läheb kiiresti sügavaks.

Üsna varsti peale ujumisrannast möödumist jõuab rada laudteeni. Laudtee (koos teise jupiga kokku 550m) on mugavalt 1,5m-laiune ning kulgeb kauni rannaäärse looduse rüppes, möödudes ka mõnest räämas ehitisest. Põhja poolt jalutades laudtee lõppeb, ning pinnakattetee jõuab vaatetornini ning Valge torni ajalooliste varemete juurde (19. sajandil ehitatud suurtükitorn). Sealt edasi tuleb veel üks lühem jupp laudteed ning sellest mööda jalutades on võimalik liikuda väikest rada pidi ka Väike Paljasaare tippu, millel nimeks Kakaruots. Kaunid vaated on garanteeritud.

Kakaru ots vaated Paljassaare hoiuala
Kaunid vaated Väike Paljassaare tipust ehk Kakaru ots

Suur Paljassaar

Väikese Paljassaare tipust võib minna tuldud teed tagasi (läbides uuesti laudtee) või teha väike ring, mis viib teise vaatetorni juurde ning sealt juba tagasi parkla suunas (kokku u 3,2 km). Või võib jalgadele valu anda ja võtta suund Suur Paljassaare tipuni ehk Kõrgemäe otsa. Viimasel juhul viib teise vaatetorni juurest sirge kruusatee läbi rannaniidu ja roostiku, pöördudes siis mõnusaks metsateeks, mis lookleb paralleelselt mererannaga. Peeter Suure rannakaitsepatarei nr 12 juures kulgeb tee mõnda aega järsaku serval – oli natuke kitsas, aga sai siiski lapsevankriga ohutult hakkama (aga jooksuratastega marakrattide osas tuleks siiski ettevaatlik olla). Teekond tagasi Pikakari randa kulgeb mööda autoga sõidetavat kruusateed.

Suur Paljassaare matkarada lapsevankriga
Suur Paljassaare: nii palju sügisvärve ühel matkarajal

 

Kolm tarkusetera

(hoiuala infostendidelt)

  1. Esmakordselt mainitakse Karli saari umbes 1250. Hiljem said nad Paljassaare nime selle järgi, et selle ala taimestik olevat olnud kidur.
  2. 13. sajandi lõpul keelati Suurel ja Väikesel Paljassaarel, Aegnal ja Naissaarel puude raiumine ning puusöe põletamine (erandina oli see lubatud vaid tolleaegse Revali kindluse ning selle elanike tarbeks). Seda dekreeti peetakse esimeseks Eesti alal dateeritud loodust kaitsvaks aktiks — mis sest, et tegelikkuses polnud selle eesmärgiks metsa vaid meremärkide kaitsmine.
  3. Nõukogude ajal oli Paljassaare põhjapoolne osa sõjaväe kontrolli all ning suletud. Piirkond avati avalikkusele 1990. aastal.

Lisa kommentaar