Avastamas Ristna õpperada

Ristna õpperada
See seen oli meile tundmatu – aga, oi, küll seda kasvas seal palju!
  • Pikkus: 1,5km
  • Raskusaste: kerge
  • Aeg: u 2h koos külastuskeskusega
  • Kambas: 4- ja 5-aastane

Eelmisel nädalal viis tee meid taaskord Kõpu poolsaarel asuvasse Ristna külastuskeskusesse, kust algab ka 1,5 km pikk Ristna õpperada. Rada on hästi hooldatud, vahvate infotulpadega ning märgistatud roheliste mummudega. Raja alguseks loetakse külastuskeskusest paremal metsa ääres olevaid infotahvleid ning rada läheb läbi kauni põlismeetsa, jõudes ringiga teisele poole külastuskeskust. Meie loomulikult hakkasime rada tegema risti vastupidi ning õnnestus põhirajalt end välja manööverdada ning leida üles muidu peidetud nn “pisike rada”, mis viis meid sõna otsese mõttes omadega metsa. Ärge teie nii tehke!

Ristna õpperaja kaart
Ristna õpperaja kaart

 

Metsas (peamiselt mänd, kuusk, kask) oli palju seeni, kuivanud ja pehkinud puid ning lopsakalt rohelist pehmet sammalt. Loodusraja üks läbiv teema metsanduse kõrval ongi surnud puude roll metsaökosüsteemis, kus surnud puud paljudele organismidele elupaika ja söögilauda pakuvad ning lagunenud puidust saab lõpuks oluline toit kogu süsteemile. Vanade puude õõnsustes elutsevad rähnid, oravad, nugised, nahkhiired, kakud jne.

Ühe infotahvli juures avastasid lapsed vana piirikivi, mis tekitas kohe palju elevust, sest laste arvates võis tegu olla vihjega, mis juhatab väärtusliku aardeni! Seekord oli meil kaasas ka laste poolt joonistatud aardekaart (aaret lõpuks ei leidnud, aga see polnud oluline) ning matkatee läks ludinal, sest kordamööda said lapsed olla matkajuhid ning roheliste mummude abil teed juhatada (see, et me lõpuks selgelt märgistatud teel ära eksisime, polnud ka õnneks oluline).

Ristna õpperada
Lastel mõnus üle vanade pehkinud puude ronida

Ristna külastuskeskus saab kunagi eraldi postituse, sest uudistamist on seal küllaga. Kõrvalhoonetess on mereprügi-teemaline näitus ning saab meisterdades fantaasial vabalt lennata lasta (meie tegime käbist jänese ja pähklikoortega pikitud kodukaunistuse). Huvilised saavad uurida ka tiigis elutsevaid veeputukaid, kätt proovida õues asuval suurel kabelaual, nuusutada katsepeenral elutsevaid taimi, lugeda Hiiumaa metsanduse kohta või niisama kiikuda. Külastuskeskuses sees on lõpmata palju aardeid, saab osa võtta hariduslikest programmidest (ainult eeltellimisel) ning näiteks ka mikroskoobiga putukaid uurida.

Mida veel Kõpus teha?

Piknikku saab mugavalt pidada külastuskeskuse territooriumil. Matkaraja külastamisega võib ühildada ka ligi 500 aasta vanuse Kõpu tuletorni avastamisega (avatud 1. mai – 15. september; väike kohvik ja õues mänguala), Kalana sadamarestos KalanaÄÄR einestamisega (avatud ainult suveperioodil; lähedal väike mänguväljak ja ahviraudtee) või Ristna tuletorni (avatud 1. mai – 15. september) ja Surfiparadiisiga (rannabaar avatud ainult suveperioodil). Vaata ka teisi Kõpu õpperadasid, näiteks Palli õpperada (1,5km).

Kolm tarkusetera

  1. Eesti metsades kokku kasvab ligi 4000 liigi seeni, neist u 300 on söögiseened.
  2. 18.-19. sajandil tehti Hiiumaal mereveest soola. Kulus palju aega ja küttepuid, tulemuseks mitte just kõige kvaliteetsem sool, mida siiski inimtoiduks tarvitati.
  3. Pildil on “räppetomp” ehk kaku poolt välja oksendatud kogum, mis koosneb seedimata hiirekarvadest, sulgedest jms. Kodukaku kohta on ülevaatlik artikkel näiteks siin.
Ristna külaliskeskus
Kaku räppetomp (Ristna külaliskeskuses)

 

Lisa kommentaar